E-ITSPEA

  Kahe maailma juhid: Steve Jobs ja Taavi Kotka IT-valdkond on täis tugeva karakteriga juhte, kelle erinevad juhtimisstiilid peegelduvad nende ettevõtete kultuuris, toodetes ja töötajates. Selles postituses vaatleme lähemalt kahte tuntud juhti – ühte maailmalt ja teist kodumaalt – kes esindavad väga erinevaid lähenemisi IT juhtimisele. Steve Jobs oli eelkõige visionäär ja arengumootor , samas kui Taavi Kotka kehastab rohkem suhtleja / coach’i tüüpi juhti. Steve Jobs – arengumootor ja visionäär Apple’i kaasasutaja Steve Jobs on üks ikoonilisemaid IT-visionääre. Ta ei olnud kõige tehnilisem inimene ruumis, aga tema oskus näha tulevikutrende ning siduda disain, tehnoloogia ja kasutajakogemus ühtseks tervikuks, oli unikaalne. Jobs ei kartnud suuri muutusi ega ebapopulaarseid otsuseid – olgu selleks floppy-draivi kaotamine või iPhone’i turuletulek ajal, mil nuputelefonid veel võidutsesid. Jobs oli iseloomulik " arengumootori " ehk change agent'i tüüpi juht: ta lükkas m...

Diplom, kutsetunnistus või kogemus? – Mida IT-tööturul tegelikult hinnatakse IT on üks neist valdkondadest, kus diplomi olemasolu ei garanteeri tööd, kuid selle puudumine ei välista seda samuti. Tundub paradoksaalne? Tegelikult mitte. IT-maailmas hinnatakse ennekõike pädevust – aga küsimus on, kuidas seda pädevust tõestada? Siin tulevadki mängu klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- või kutsekõrgharidus ning erialased kutsetunnistused. Akadeemiline kraad – klassikaline kõrgkoolidiplom Klassikaline (bakalaureuse ja magistri) diplom annab tugeva teoreetilise põhja. See tähendab, et lõpetaja saab aru süsteemide toimimise alustest, loogikast, matemaatikast, algoritmidest ja IT-maailma suurpildist. Akadeemiline haridus sobib eriti hästi neile, kes plaanivad töötada: süsteemi- või tarkvaraarhitektidena teadus- ja arendustegevuses edasi minna magistrantuuri/doktorantuuri õpetada või juhtida akadeemilisi projekte Plussid: – Lai silmaring, tugev alus teoorias – Hea hüppelau...

  Tarkvaralitsentside võrdlus: EULA, GNU GPL ja BSD Naatan Nohiku tarkvaraprojekt seisab silmitsi olulise otsusega: millise litsentsi alusel oma tarkvara avaldada? Valikus on kolm erinevat tüüpi litsentsi, millest igaühel on oma eelised ja piirangud. Alljärgnevalt võrdlen neid ja toon välja sobivuse erinevates olukordades. 1. Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement) Tuntud ka kui: Suletud lähtekoodiga omandvara Eelised: Täielik kontroll: Arendaja säilitab kogu õiguse tarkvara kasutamiseks, levitamiseks ja modifitseerimiseks. Tulupotentsiaal: Võimaldab rakendada tasulisi mudeleid, piirata kasutamist ja maksimeerida ärikasumit. Toote ühtsus: Kasutajad ei saa tarkvara muuta, seega püsib arendaja visioon kontrolli all. Puudused: Läbipaistmatust peetakse miinuseks: Kasutajad ei saa koodi uurida ega kontrollida, mis programm tegelikult teeb. Kasutajate piiratud vabadus: Ei tohi tarkvara ise parandada ega kohandada. Kogukonna panus on piirat...

Intellektuaalomand  Intellektuaalomand (IO) on tänapäeva teadmistepõhises ühiskonnas kriitilise tähtsusega, kuid selle regulatsioonid ja rakendused tekitavad palju vaidlusi. WIPO (World Intellectual Property Organization) mudel hõlmab erinevaid intellektuaalomandi vorme, nagu patendid, autoriõigus, litsentsid, kaubamärgid ja ärisaladused. Kuigi iga komponent omab teatud väärtust, ei tööta kõik süsteemi osad võrdselt hästi. Käesolevas artiklis analüüsin, milline IO komponent toimib kõige paremini ning milline vajaks kiiret reformi. Kõige paremini toimiv IO komponent: kaubamärgid Kui vaadelda erinevaid intellektuaalomandi liike, siis kaubamärgisüsteem tundub olevat üks kõige paremini toimivaid. Selle peamised tugevused on järgmised: Selgus ja lihtsus – Kaubamärk kaitseb brändi nime, logo või muud ärilist identiteeti, mis aitab tarbijatel eristada tooteid ja teenuseid. Erinevalt patentidest või autoriõigusest ei ole kaubamärk seotud loominguliste või tehniliste lahenduste keerukate hi...

  Netiketi käsud: üks ajas tähtsamaks muutunud ja üks tähtsuse kaotanud Ajaga tähtsamaks muutunud käsk: "Austa teiste inimeste privaatsust" Privaatsuse kaitsmine oli oluline juba 1990-ndatel, kuid tänapäeva internetis on see muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja erinevad veebiteenused koguvad ja töötlevad kasutajate andmeid massiliselt. Privaatsuse rikkumised võivad kaasa tuua identiteedivargusi, küberkiusamist ja soovimatut jälgimist. Lisaks annavad inimesed ise pahaaimamatult ära oma andmed (näiteks jagades liiga palju isiklikku infot sotsiaalmeedias). Seega on netiketi privaatsusreegel muutunud veelgi olulisemaks ning selle juurde on lisandunud uusi aspekte, näiteks: Isiklike andmete teadlik jagamine  – mida rohkem infot internetti läheb, seda keerulisem on seda tagasi võtta. Tarkvaralised privaatsusseaded  – iga kasutaja peaks teadma, kuidas seadistada oma privaatsust sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes ja muudes platvormides. Teiste ...

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid Tänapäeva infoühiskonnas on jälgimiskapitalism ja digiaedik muutunud olulisteks mõisteteks, mis kirjeldavad digitaalset ruumi, kus inimesed on pideva andmekogumise ja -analüüsiga seotud. Eestis, kui ühe digitaalselt arenenuma riigi puhul, on see teema eriti aktuaalne. Kuigi digiriik pakub hulgaliselt mugavusi ja e-teenuseid, tõstatab see ka privaatsuse ja andmekaitsega seotud küsimusi. Hetkeolukord Eestis Eesti on tuntud oma e-teenuste ja digitaalse innovatsiooni poolest. ID-kaart, e-hääletamine, e-tervis ja muud digitaalsed lahendused on muutnud inimeste elu oluliselt mugavamaks. Samas on selle arenguga kaasnenud ka suurenenud andmekogumine nii riigi kui ka eraettevõtete poolt. Peamised jälgimiskapitalismi ja digiaediku ilmingud Eestis: Suurandmete kasutamine: Eesti riik ja eraettevõtted koguvad ulatuslikult andmeid inimeste internetikäitumise, tarbimisharjumuste ja terviseandmete kohta. Reklaaminduse person...