E-ITSPEA

Jälgimiskapitalism ja digiaedik Eestis: hetkeolukord ja tulevikustsenaariumid Tänapäeva infoühiskonnas on jälgimiskapitalism ja digiaedik muutunud olulisteks mõisteteks, mis kirjeldavad digitaalset ruumi, kus inimesed on pideva andmekogumise ja -analüüsiga seotud. Eestis, kui ühe digitaalselt arenenuma riigi puhul, on see teema eriti aktuaalne. Kuigi digiriik pakub hulgaliselt mugavusi ja e-teenuseid, tõstatab see ka privaatsuse ja andmekaitsega seotud küsimusi. Hetkeolukord Eestis Eesti on tuntud oma e-teenuste ja digitaalse innovatsiooni poolest. ID-kaart, e-hääletamine, e-tervis ja muud digitaalsed lahendused on muutnud inimeste elu oluliselt mugavamaks. Samas on selle arenguga kaasnenud ka suurenenud andmekogumine nii riigi kui ka eraettevõtete poolt. Peamised jälgimiskapitalismi ja digiaediku ilmingud Eestis: Suurandmete kasutamine: Eesti riik ja eraettevõtted koguvad ulatuslikult andmeid inimeste internetikäitumise, tarbimisharjumuste ja terviseandmete kohta. Reklaaminduse person...

 Uus meedia traditsioonilises meedias Tänapäeva meediamaastikul on üha selgem, et suuremaks levikuks on vaja kasutada ka nö "uut meediat". Traditsiooniline meedia on selgelt langustrendis, kuid välja nad ei ole surnud. Minu arvamus on, et nii pea see ei juhtu ka. Mõned väljaanded proovivad nüüd liikuda ka uue meedia suunas, jõudes läbi selle suurema publikuni. Aga millised neist on saanud sellega hästi hakkama, millised mitte nii väga?  Hästi kohanenud - Delfi Delfi on üks parimaid näiteid Eesti meediaväljaannetest, mis on edukalt uue meedia võimalusi kasutanud. See uudisteportaal ei ole pelgalt ajalehe veebiversioon, vaid on integreerinud oma platvormidele kaasaegse ajakirjanduse kõik aspektid: Mitmekülgsed formaadid – lisaks klassikalistele artiklitele avaldatakse multimeediasisuga lugusid, taskuhäälinguid, videointervjuusid ja interaktiivseid graafikuid. Sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine – Delfi on aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis, TikTokis ja X-is (endine Twi...

  Interneti varjatud ajalugu Interneti lugu algas palju varem, kui enamik inimesi arvata oskab. Kuigi ARPAnet, mis loodi 1969. aastal, on tuntud kui Interneti ametlik algus, olid sellele eelnenud mitmed olulised arengud ja tehnoloogiad, mis panid aluse tänapäevasele võrgumaailmale. Esimesed sammud üle ookeani Üheks esimeseks rahvusvaheliseks andmesidekatseks võib pidada 1858. aastal paigaldatud Atlandi-alust telegraafikaablit, mis ühendas Euroopat ja Ameerikat. See kaabel oli esimene samm kiirema globaalsete ühenduste loomisel, kuigi see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aastal rajatud uus kaabel jäi aga kasutusse enam kui sajandiks. Raadioamatöörid ja küberkultuuri algus Esimesed arvutivõrkude ja isegi häkkimise eellased olid hoopis raadioamatöörid. Esimese maailmasõja ajal USAs tegutsenud raadioamatöörid kuulasid pealt ja segasid sõjaväe raadiosidet, saades nii esimeseks dokumenteeritud häkkerite kogukonnaks. USA valitsus hakkas juba 1927. aastal kehtestama regulatsioone raa...

Arvutihiire lugu Arvutihiir on olnud meie laudadel aastakümneid, kuid ometi pole see alati olnud nii elementaarne osa arvutikogemusest. Kuidas see sündis ja miks sellest sai revolutsiooniline leiutis? Arvutihiire leiutas Douglas Engelbart 1960ndatel Stanfordi Uurimisinstituudis. Tema eesmärk oli luua intuitiivsem viis arvutitega suhtlemiseks, mis tooks rohkem kasu kui lihtsalt klaviatuur. Esimene prototüüp, mis 1963. aastal patenditi, oli puust kast kahe metallrullikuga, mis tajusid liikumist X- ja Y-teljel. Omapärase nime sai see tänu sellele, et seadmest tuli välja juhe nagu "saba", mis ühendas hiire arvutiga.  Kuigi seade oli kasulik, ei leidnud see kohe laialdast kasutust. Xerox PARC lisas seadme oma arvutile Alto, kuid kuna seade oli eksperimentaalne, ei saanud hiir veel laildaselt tuntuks. 1979 kutsuti muuseas mitu Apple inimest, nende hulgas Steve Jobs, et neile tutvustada Alto süsteemi. Sellest saadi inspiratsiooni ning 1984 toodi välja Macintosh, mis tuli koos hiireg...