Diplom, kutsetunnistus või kogemus? – Mida IT-tööturul tegelikult hinnatakse

IT on üks neist valdkondadest, kus diplomi olemasolu ei garanteeri tööd, kuid selle puudumine ei välista seda samuti. Tundub paradoksaalne? Tegelikult mitte. IT-maailmas hinnatakse ennekõike pädevust – aga küsimus on, kuidas seda pädevust tõestada? Siin tulevadki mängu klassikaline kõrgkoolidiplom, rakendus- või kutsekõrgharidus ning erialased kutsetunnistused.

Akadeemiline kraad – klassikaline kõrgkoolidiplom

Klassikaline (bakalaureuse ja magistri) diplom annab tugeva teoreetilise põhja. See tähendab, et lõpetaja saab aru süsteemide toimimise alustest, loogikast, matemaatikast, algoritmidest ja IT-maailma suurpildist. Akadeemiline haridus sobib eriti hästi neile, kes plaanivad töötada:

• süsteemi- või tarkvaraarhitektidena

• teadus- ja arendustegevuses

• edasi minna magistrantuuri/doktorantuuri

• õpetada või juhtida akadeemilisi projekte

Plussid:
– Lai silmaring, tugev alus teoorias
– Hea hüppelaud karjääriredelil (sh rahvusvaheline konkurents)
– Võimalus spetsialiseeruda või suunduda teadusesse

Miinused:
– Pikk õppeaeg
– Võib olla liiga abstraktne inimesele, kes tahab kohe “päris asju” teha

Rakendus- ja kutsekõrgharidus

Rakenduskõrgharidus on rohkem seotud praktiliste oskustega ja töömaailma vahetute vajadustega. Õppetöö on tihedamalt seotud ettevõtete, projektide ja konkreetsete tehnoloogiate rakendamisega.

Sobib hästi:
– süsteemiadministraatoritele
– arendajatele
– võrgu- ja küberturbespetsialistidele
– inimestele, kes soovivad kiiresti tööturule siseneda

Plussid:
– Kiiremini tööle (õppeaeg lühem)
– Praktiline fookus
– Paljudes kohtades piisav kvalifikatsioon, eriti junior-positsioonidel

Miinused:
– Kitsam teoreetiline taust
– Võib piirata hilisemat akadeemilist edasiõppimist

Erialased kutsetunnistused (nt MS, Cisco, LPI)

Kutsetunnistus on konkreetse tehnoloogia või platvormi oskusekinnitus. Näiteks Microsofti, Cisco või Linuxi sertifikaadid annavad tööandjale selge signaali: “see inimene oskab seda asja kasutada.”

Sobib:
– juba töötavatele spetsialistidele, kes soovivad tõsta oma turuväärtust
– ettevõtte töötajatele, kelle amet nõuab konkreetseid oskusi
– neile, kes soovivad hariduslikku “boosti” ilma täiskoormusega õppimiseta

Plussid:
– Kiire omandada
– Võib olla määravaks teguriks tööintervjuul
– Täiendab olemasolevat haridust hästi

Miinused:
– Ei anna laiemat arusaama või teoreetilist tuge
– Vajab regulaarset uuendamist (sertifikaadid aeguvad)

Millal eelistada mida?

Kui soovid akadeemilist karjääri või pikemas perspektiivis juhtivaid rolle: klassikaline diplom.
Kui tahad kiiresti tööturule ja sulle sobib praktiline õpe: rakenduskõrgharidus.
Kui sul on juba teadmised, aga tahad tõestada oskusi või kandideerida spetsiifilisse rolli: kutsetunnistus.

TTÜ IT Kolledži roll selles kõiges

Tallinna Tehnikaülikooli IT Kolledž on justkui sild akadeemilise maailma ja praktilise tööturu vahel. Kolledži tugevus seisneb selles, et ta ühendab:

– Rakenduskõrghariduse praktilisuse – tudengid teevad projekte, töötavad ettevõtetes, saavad konkreetse erialaoskuse
– Ülikoolitaseme akadeemilise kvaliteedi – õppimine toimub TalTechi süsteemis, mis avab tee ka edasiseks õpinguks magistritasemel
– Koostöö tööstusega – õppekavad arvestavad sertifikaate (nt Cisco, Microsoft), mis tähendab, et lõpetajal on lisaks diplomile ka käegakatsutav oskustunnistus

Seega on TTÜ IT Kolledž ideaalne valik inimesele, kes ei soovi pelgalt koodi kirjutada, vaid ka mõista, suhelda, lahendada ning kasvada päris proffiks – nagu artikli alguses kirjeldatud professionaalsuse mõiste viitab.

Kokkuvõtteks

IT-tööturul ei loe mitte see, milline paber sul taskus on, vaid mida sa päriselt oskad. Kuid paberil on siiski väärtus – ja seda eriti siis, kui see kombineerub sotsiaalsete oskuste, kogemuse ja kirgliku suhtumisega.

IT-maailma parimad tegijad on need, kes kunagi ei lõpeta õppimist. Diplom on algus, mitte lõpp.