Tarkvaralitsentside võrdlus: EULA, GNU GPL ja BSD

Naatan Nohiku tarkvaraprojekt seisab silmitsi olulise otsusega: millise litsentsi alusel oma tarkvara avaldada? Valikus on kolm erinevat tüüpi litsentsi, millest igaühel on oma eelised ja piirangud. Alljärgnevalt võrdlen neid ja toon välja sobivuse erinevates olukordades.

1. Ärivaraline litsents (EULA – End User License Agreement)

Tuntud ka kui: Suletud lähtekoodiga omandvara

Eelised:

  • Täielik kontroll: Arendaja säilitab kogu õiguse tarkvara kasutamiseks, levitamiseks ja modifitseerimiseks.

  • Tulupotentsiaal: Võimaldab rakendada tasulisi mudeleid, piirata kasutamist ja maksimeerida ärikasumit.

  • Toote ühtsus: Kasutajad ei saa tarkvara muuta, seega püsib arendaja visioon kontrolli all.

Puudused:

  • Läbipaistmatust peetakse miinuseks: Kasutajad ei saa koodi uurida ega kontrollida, mis programm tegelikult teeb.

  • Kasutajate piiratud vabadus: Ei tohi tarkvara ise parandada ega kohandada.

  • Kogukonna panus on piiratud: Vähem motivatsiooni vabatahtlikuks kaaspanustamiseks või kogukonna arenguks.

Sobib kui:

  • Soovitakse hoida äri- ja intellektuaalomand rangelt kontrolli all.

  • Tegu on äritarkvaraga, mille ärimudel põhineb litsentsitasudel.

  • Tahetakse vältida konkurentsi, kus keegi saaks koodi edasi arendada ja levitada.

2. GNU GPL (General Public License – tugev copyleft)

Tuntud ka kui: Vaba tarkvara litsents, mis tagab kasutajale maksimaalsed õigused, ent nõuab, et ka tuletatud teosed oleksid sama vabad.

Eelised:

  • Kasutajavabadus: Lubab tarkvara kasutada, uurida, muuta ja edasi levitada.

  • Kogukonna panus: Edendab koostööd ja kogukonnapõhist arengut.

  • Tagab tarkvara vabaduse ka tulevikus: Tuletatud tarkvara peab samuti olema GPL litsentsi all, mis takistab selle „ärastamist“.

Puudused:

  • Äriline piirang: Ei sobi hästi firmadele, kes soovivad tarkvara müüa suletud kujul või kasutada GPL-koodi oma omandvara sees.

  • Hirm copylefti ees: Mõned arendajad ja ettevõtted pelgavad GPL-i „nakkavat“ iseloomu, kuna see nõuab tuletatud tööde lähtekoodi avalikustamist.

Sobib kui:

  • Tegu on kogukonnale suunatud projektiga, kus peamine eesmärk on jagamine ja koostöö.

  • Tahetakse vältida, et keegi kasutaks tarkvara ära omakasupüüdlikult, ilma oma muudatusi jagamata.

  • Projekt on avaliku sektori või haridusliku iseloomuga.

3. BSD litsents (Berkeley Software Distribution – ilma copyleftita)

Tuntud ka kui: Vaba litsents, mis lubab tarkvara kasutada ka omandvara sees.

Eelised:

  • Väga paindlik: Lubab nii isiklikku kui ka ärilist kasutust; ka tuletatud töö võib olla suletud lähtekoodiga.

  • Sobib hästi ärile: Võimaldab ettevõtetel kasutada ja edasi arendada koodi ilma oma muudatusi avaldamata.

  • Madalad juriidilised barjäärid: Lihtne, selge ja lühike litsents.

Puudused:

  • Tarkvara „ärastamise“ oht: Keegi võib võtta BSD-koodi, täiustada seda, sulgeda lähtekoodi ja müüa tootena ilma, et algne autor sellest kasu saaks.

  • Vähem tagatud vabadus: Kuna copyleft puudub, ei pruugi tarkvara vaba iseloom edasi kanduda.

Sobib kui:

  • Soovitakse maksimaalset levikut ja kasutajaskonna kasvu, isegi äriarendustes.

  • Projekt on näiteks raamistiku, teegi või süsteemikomponendi laadne, mille kasutamine ärivaldkonnas on oodatud ja soovitav.

  • Arendaja ei soovi siduda kasutajaid tugevate kohustustega.

Kokkuvõte

EULA (ärivaraline litsents) pakub kasutajale väga piiratud vabadust – lähtekood on suletud, tarkvara ei tohi muuta ega edasi levitada. See litsents sobib siis, kui tarkvaraarendaja soovib hoida kogu kontrolli enda käes ning äritegevus põhineb litsentsitasude kogumisel ja tarkvara levitamise piiramisel.

GNU GPL annab kasutajale väga suure vabaduse: tarkvara tohib vabalt kasutada, uurida, muuta ja edasi jagada. Samas on kohustus, et kõik tuletatud teosed peavad jääma samuti GPL-litsentsi alla. GPL sobib hästi projektidele, mille eesmärk on tarkvara vabaduse säilitamine ja kogukondlik koostöö.

BSD litsents pakub samuti suurt kasutusvabadust, kuid ilma copylefti nõudeta – muudetud koodi ei ole vaja avalikustada ega samade tingimuste all edasi anda. See teeb BSD-litsentsi sobivaks olukorras, kus soovitakse maksimaalset levikut ja ka äriline kasutus ilma piiranguteta on aktsepteeritav.

Soovitus Naatanile

Kui Naatani eesmärk on kogukonna arendus ja tarkvara "vabana hoidmine", tasub valida GNU GPL.
Kui eesmärk on võimalikult lai levik ja võimalus, et ettevõtted kasutavad tema koodi, võib sobivam olla BSD.
Kui Naatan soovib täielikku kontrolli, tarkvara müüa ja välistada kõrvalised muudatused, siis on ainus loogiline valik EULA.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutihiire lugu Arvutihiir on olnud meie laudadel aastakümneid, kuid ometi pole see alati olnud nii elementaarne osa arvutikogemusest. Kuidas see sündis ja miks sellest sai revolutsiooniline leiutis? Arvutihiire leiutas Douglas Engelbart 1960ndatel Stanfordi Uurimisinstituudis. Tema eesmärk oli luua intuitiivsem viis arvutitega suhtlemiseks, mis tooks rohkem kasu kui lihtsalt klaviatuur. Esimene prototüüp, mis 1963. aastal patenditi, oli puust kast kahe metallrullikuga, mis tajusid liikumist X- ja Y-teljel. Omapärase nime sai see tänu sellele, et seadmest tuli välja juhe nagu "saba", mis ühendas hiire arvutiga.  Kuigi seade oli kasulik, ei leidnud see kohe laialdast kasutust. Xerox PARC lisas seadme oma arvutile Alto, kuid kuna seade oli eksperimentaalne, ei saanud hiir veel laildaselt tuntuks. 1979 kutsuti muuseas mitu Apple inimest, nende hulgas Steve Jobs, et neile tutvustada Alto süsteemi. Sellest saadi inspiratsiooni ning 1984 toodi välja Macintosh, mis tuli koos hiireg...
Lisateave
  Interneti varjatud ajalugu Interneti lugu algas palju varem, kui enamik inimesi arvata oskab. Kuigi ARPAnet, mis loodi 1969. aastal, on tuntud kui Interneti ametlik algus, olid sellele eelnenud mitmed olulised arengud ja tehnoloogiad, mis panid aluse tänapäevasele võrgumaailmale. Esimesed sammud üle ookeani Üheks esimeseks rahvusvaheliseks andmesidekatseks võib pidada 1858. aastal paigaldatud Atlandi-alust telegraafikaablit, mis ühendas Euroopat ja Ameerikat. See kaabel oli esimene samm kiirema globaalsete ühenduste loomisel, kuigi see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aastal rajatud uus kaabel jäi aga kasutusse enam kui sajandiks. Raadioamatöörid ja küberkultuuri algus Esimesed arvutivõrkude ja isegi häkkimise eellased olid hoopis raadioamatöörid. Esimese maailmasõja ajal USAs tegutsenud raadioamatöörid kuulasid pealt ja segasid sõjaväe raadiosidet, saades nii esimeseks dokumenteeritud häkkerite kogukonnaks. USA valitsus hakkas juba 1927. aastal kehtestama regulatsioone raa...
Lisateave