Intellektuaalomand
Intellektuaalomand (IO) on tänapäeva teadmistepõhises ühiskonnas kriitilise tähtsusega, kuid selle regulatsioonid ja rakendused tekitavad palju vaidlusi. WIPO (World Intellectual Property Organization) mudel hõlmab erinevaid intellektuaalomandi vorme, nagu patendid, autoriõigus, litsentsid, kaubamärgid ja ärisaladused. Kuigi iga komponent omab teatud väärtust, ei tööta kõik süsteemi osad võrdselt hästi. Käesolevas artiklis analüüsin, milline IO komponent toimib kõige paremini ning milline vajaks kiiret reformi.
Kõige paremini toimiv IO komponent: kaubamärgid
Kui vaadelda erinevaid intellektuaalomandi liike, siis kaubamärgisüsteem tundub olevat üks kõige paremini toimivaid. Selle peamised tugevused on järgmised:
Selgus ja lihtsus – Kaubamärk kaitseb brändi nime, logo või muud ärilist identiteeti, mis aitab tarbijatel eristada tooteid ja teenuseid. Erinevalt patentidest või autoriõigusest ei ole kaubamärk seotud loominguliste või tehniliste lahenduste keerukate hindamistega.
Konkurentsi toetav mõju – Kaubamärgisüsteem ei takista teiste ettevõtete tegevust, kui nad ei kasuta segadust tekitavad identiteeti. See tähendab, et kaubamärgid loovad turul korda, kuid ei pidurda innovatsiooni.
Pikaealisus ja uuendatavus – Kaubamärki saab uuendada tähtajatult, mis erineb patentidest ja autoriõigusest, millel on fikseeritud kehtivusajad.
Piraatluse probleem
Kõige probleemsem IO komponent: patendid
Kui rääkida intellektuaalomandi komponentidest, mis vajavad kõige rohkem muutusi, siis patendisüsteem on üks keerulisemaid ja vastuolulisemaid. Selle peamised probleemid on järgmised:
Innovatsiooni pidurdav mõju – Patente kasutatakse sageli selleks, et takistada teiste ettevõtete või üksikisikute arengut. Näiteks suured tehnoloogia- ja farmaatsiaettevõtted ostavad patente üles või registreerivad laialivalguvaid patente, et piirata turu konkurentsi ja hoida hindu kõrgel.
Liiga pikad tähtajad – 20-aastane patendikaitse võib olla ebamõistlikult pikk kiiresti arenevates valdkondades, nagu IT ja meditsiin. Paljud innovatsioonid kaotavad selle ajaga oma väärtuse või muutuvad vananenuks.
Kättesaadavuse probleem – Patendisüsteem soosib jõukaid ettevõtteid, kellel on ressursse patendi registreerimiseks ja kaitsmiseks. Väikestel arendajatel või idufirmadel puuduvad sageli vahendid pika ja kallihinnalise patendivaidluse läbiviimiseks.
Tarkvarapatendid ja nende absurdsus – USA-s ja osaliselt ka mujal on patenteeritud äärmiselt üldiseid või triviaalseid tarkvaralahendusi (nt hiire topeltklõps), mis piiravad arengut ja loovad ebamõistlikke takistusi uutele tehnoloogiatele.
Kuidas patendisüsteemi parandada?
Patendisüsteemi võiks muuta mitmel moel:
Lühendada patenditähtaegu kiiresti arenevates valdkondades (nt IT ja biotehnoloogia puhul võiks olla 5–10 aastat, mitte 20).
Vähendada triviaalsete patentide registreerimist, et vältida ideede lukustamist.
Muuta patendiprotsess väiksematele ettevõtetele kättesaadavamaks, pakkudes näiteks riiklikke toetusi või lihtsustatud menetlusi.
Vältida tarkvarapatente – kuna tarkvara on olemuselt dünaamiline ja sarnaneb pigem kirjandusteosega kui tehnilise lahendusega, peaks see jääma autoriõiguse valdkonda, mitte patentide alla.
Järeldus
Kaubamärgisüsteem on tõhus ja selge, aidates ettevõtetel ja tarbijatel orienteeruda ilma innovatsiooni piiramata. Samas patendisüsteem vajab põhjalikku reformi, kuna see pidurdab arengut, soosib suuri korporatsioone ning loob põhjendamatuid turupiiranguid. Kuigi kaubamärkide puhul on piraatluse probleem jätkuvalt aktuaalne, jääb see siiski paremini hallatavaks kui patentide liigsed piirangud. Kui patendiseadust muuta mõistlikult, võiks see edendada innovatsiooni ja vähendada tarbijate ning ettevõtjate koormust. Seega, kaubamärgid jäägu alles, aga patendisüsteemi on vaja muuta!
Kommentaarid
Postita kommentaar