Interneti varjatud ajalugu

Interneti lugu algas palju varem, kui enamik inimesi arvata oskab. Kuigi ARPAnet, mis loodi 1969. aastal, on tuntud kui Interneti ametlik algus, olid sellele eelnenud mitmed olulised arengud ja tehnoloogiad, mis panid aluse tänapäevasele võrgumaailmale.

Esimesed sammud üle ookeani

Üheks esimeseks rahvusvaheliseks andmesidekatseks võib pidada 1858. aastal paigaldatud Atlandi-alust telegraafikaablit, mis ühendas Euroopat ja Ameerikat. See kaabel oli esimene samm kiirema globaalsete ühenduste loomisel, kuigi see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aastal rajatud uus kaabel jäi aga kasutusse enam kui sajandiks.

Raadioamatöörid ja küberkultuuri algus

Esimesed arvutivõrkude ja isegi häkkimise eellased olid hoopis raadioamatöörid. Esimese maailmasõja ajal USAs tegutsenud raadioamatöörid kuulasid pealt ja segasid sõjaväe raadiosidet, saades nii esimeseks dokumenteeritud häkkerite kogukonnaks. USA valitsus hakkas juba 1927. aastal kehtestama regulatsioone raadioside üle, mis mõjutasid hiljem ka Interneti arengut.

Esimesed visioonid võrgustatud maailmast

  1. aastal kirjeldas Vannevar Bush oma essees As We May Think ideealust, mis meenutab tänapäeva hüperteksti ja linkidega veebilehti. Samal ajal arendas Norbert Wiener küberneetika kontseptsiooni, mis aitas mõista kommunikatsiooni ja juhtimissüsteeme ning millel oli oluline roll tulevastes arvutivõrkudes.

Süsteemide areng ja esimene "bug"

  1. aastal avastasid teadlased arvuti tõrgete põhjuse – releedesse kinni jäänud koi. Sellest sündis termin "bug" ja see märkis uue ajastu algust, kus hakati süstemaatiliselt otsima ja parandama tarkvaravigu.

ARPAneti eelkäijad ja sõjalised uuringud

  1. aastal käivitas Nõukogude Liit Sputnik 1, mis pani USA valitsuse teadusuuringuid kiirendama. 1958. aastal loodi DARPA (tol ajal ARPA), mis pidi töötama välja sidevõrgu, mis suudaks vastu pidada isegi tuumarünnakule. Sellest ideest kasvas hiljem välja ARPAnet.

Esimesed võrgulahendused ja digitaalsed kogukonnad

1950.–1970. aastatel arendati mitmeid tehnoloogiaid, mis sillutasid teed Internetile:

  • 1961 – Leonard Kleinrock pakkus välja pakettkommuteerimise teooria.

  • 1964 – Paul Baran ja Donald Davies töötasid välja ideed hajusvõrgustikest.

  • 1969 – ARPAnet ühendas esimesed neli arvutit.

Interneti arengu algus oli täis eksperimente, avastusi ja ootamatuid pöördeid. See polnud vaid tehniline innovatsioon, vaid ka kultuuriline ja sotsiaalne muutus, mis kujundas tänapäevase digitaalse maailma.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutihiire lugu Arvutihiir on olnud meie laudadel aastakümneid, kuid ometi pole see alati olnud nii elementaarne osa arvutikogemusest. Kuidas see sündis ja miks sellest sai revolutsiooniline leiutis? Arvutihiire leiutas Douglas Engelbart 1960ndatel Stanfordi Uurimisinstituudis. Tema eesmärk oli luua intuitiivsem viis arvutitega suhtlemiseks, mis tooks rohkem kasu kui lihtsalt klaviatuur. Esimene prototüüp, mis 1963. aastal patenditi, oli puust kast kahe metallrullikuga, mis tajusid liikumist X- ja Y-teljel. Omapärase nime sai see tänu sellele, et seadmest tuli välja juhe nagu "saba", mis ühendas hiire arvutiga.  Kuigi seade oli kasulik, ei leidnud see kohe laialdast kasutust. Xerox PARC lisas seadme oma arvutile Alto, kuid kuna seade oli eksperimentaalne, ei saanud hiir veel laildaselt tuntuks. 1979 kutsuti muuseas mitu Apple inimest, nende hulgas Steve Jobs, et neile tutvustada Alto süsteemi. Sellest saadi inspiratsiooni ning 1984 toodi välja Macintosh, mis tuli koos hiireg...
Lisateave
  Netiketi käsud: üks ajas tähtsamaks muutunud ja üks tähtsuse kaotanud Ajaga tähtsamaks muutunud käsk: "Austa teiste inimeste privaatsust" Privaatsuse kaitsmine oli oluline juba 1990-ndatel, kuid tänapäeva internetis on see muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja erinevad veebiteenused koguvad ja töötlevad kasutajate andmeid massiliselt. Privaatsuse rikkumised võivad kaasa tuua identiteedivargusi, küberkiusamist ja soovimatut jälgimist. Lisaks annavad inimesed ise pahaaimamatult ära oma andmed (näiteks jagades liiga palju isiklikku infot sotsiaalmeedias). Seega on netiketi privaatsusreegel muutunud veelgi olulisemaks ning selle juurde on lisandunud uusi aspekte, näiteks: Isiklike andmete teadlik jagamine  – mida rohkem infot internetti läheb, seda keerulisem on seda tagasi võtta. Tarkvaralised privaatsusseaded  – iga kasutaja peaks teadma, kuidas seadistada oma privaatsust sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes ja muudes platvormides. Teiste ...
Lisateave