Arvutihiire lugu

Arvutihiir on olnud meie laudadel aastakümneid, kuid ometi pole see alati olnud nii elementaarne osa arvutikogemusest. Kuidas see sündis ja miks sellest sai revolutsiooniline leiutis?

Arvutihiire leiutas Douglas Engelbart 1960ndatel Stanfordi Uurimisinstituudis. Tema eesmärk oli luua intuitiivsem viis arvutitega suhtlemiseks, mis tooks rohkem kasu kui lihtsalt klaviatuur. Esimene prototüüp, mis 1963. aastal patenditi, oli puust kast kahe metallrullikuga, mis tajusid liikumist X- ja Y-teljel. Omapärase nime sai see tänu sellele, et seadmest tuli välja juhe nagu "saba", mis ühendas hiire arvutiga. 

Kuigi seade oli kasulik, ei leidnud see kohe laialdast kasutust. Xerox PARC lisas seadme oma arvutile Alto, kuid kuna seade oli eksperimentaalne, ei saanud hiir veel laildaselt tuntuks. 1979 kutsuti muuseas mitu Apple inimest, nende hulgas Steve Jobs, et neile tutvustada Alto süsteemi. Sellest saadi inspiratsiooni ning 1984 toodi välja Macintosh, mis tuli koos hiirega. Enne seda oli Xerox ise veel välja tulnud Xerox Star-iga, mis oli esimene äriliselt turustatav arvuti. Sellel olid esimesena näiteks:

  • aknapõhine graafiline kasutajaliides
  • ikoonid ja kaustad
  • Etherneti tugi
  • e-post
  • failiserverid
Hiire kasu tuligi nähtavaks eriti graafilise kasutajaliidese näol. Tasub mainida, et Apple liikus juba sellel hetkel edasi omapärase ühe nupuga hiirega, samal ajal kui teised arendasid kahe- ning kolmenupulisi. 

Hiire areng

Kuulhiired – algselt kasutasid hiired mehaanilist kuuli, mis veeres pinnal ja juhtis rullikuid. Paraku need määrdusid kiiresti ja vajasid pidevat puhastamist.

Optilised hiired – 1999. aastal asendas LED ja kaamera mehaanilise kuuli, mis muutis hiire täpsemaks ja hooldusvabaks.

Laserhiired – laser võimaldas täpsemat jälgimist ka keerulisematel pindadel.

Juhtmevabad hiired – infrapuna ja hiljem Bluetoothi abil muutus hiir mugavamaks ja vabastas meid tüütutest kaablitest.

Tänapäeva hiired – tundlikkuse (DPI) reguleerimine, puutetundlikud pinnad ja kohandatavad nupud muudavad hiire eriti võimekaks tööriistaks.

Kuhu edasi?

Puuteekraanid, häälkäsklused ja liikumistuvastusega seadmed on küll tekitanud küsimuse, kas hiire aeg on ümber. Paljud tööd (näiteks graafiline disain, mängimine ja kontoritöö) sõltuvad aga endiselt täpsest ja kiirest juhitavusest, mida hiir suudab pakkuda.

Kuigi arvutimaailm areneb kiiresti, tundub, et see väike närilise nime kandev vidin püsib meie laudadel veel kaua.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

  Interneti varjatud ajalugu Interneti lugu algas palju varem, kui enamik inimesi arvata oskab. Kuigi ARPAnet, mis loodi 1969. aastal, on tuntud kui Interneti ametlik algus, olid sellele eelnenud mitmed olulised arengud ja tehnoloogiad, mis panid aluse tänapäevasele võrgumaailmale. Esimesed sammud üle ookeani Üheks esimeseks rahvusvaheliseks andmesidekatseks võib pidada 1858. aastal paigaldatud Atlandi-alust telegraafikaablit, mis ühendas Euroopat ja Ameerikat. See kaabel oli esimene samm kiirema globaalsete ühenduste loomisel, kuigi see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aastal rajatud uus kaabel jäi aga kasutusse enam kui sajandiks. Raadioamatöörid ja küberkultuuri algus Esimesed arvutivõrkude ja isegi häkkimise eellased olid hoopis raadioamatöörid. Esimese maailmasõja ajal USAs tegutsenud raadioamatöörid kuulasid pealt ja segasid sõjaväe raadiosidet, saades nii esimeseks dokumenteeritud häkkerite kogukonnaks. USA valitsus hakkas juba 1927. aastal kehtestama regulatsioone raa...
Lisateave
  Netiketi käsud: üks ajas tähtsamaks muutunud ja üks tähtsuse kaotanud Ajaga tähtsamaks muutunud käsk: "Austa teiste inimeste privaatsust" Privaatsuse kaitsmine oli oluline juba 1990-ndatel, kuid tänapäeva internetis on see muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja erinevad veebiteenused koguvad ja töötlevad kasutajate andmeid massiliselt. Privaatsuse rikkumised võivad kaasa tuua identiteedivargusi, küberkiusamist ja soovimatut jälgimist. Lisaks annavad inimesed ise pahaaimamatult ära oma andmed (näiteks jagades liiga palju isiklikku infot sotsiaalmeedias). Seega on netiketi privaatsusreegel muutunud veelgi olulisemaks ning selle juurde on lisandunud uusi aspekte, näiteks: Isiklike andmete teadlik jagamine  – mida rohkem infot internetti läheb, seda keerulisem on seda tagasi võtta. Tarkvaralised privaatsusseaded  – iga kasutaja peaks teadma, kuidas seadistada oma privaatsust sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes ja muudes platvormides. Teiste ...
Lisateave