Uus meedia traditsioonilises meedias

Tänapäeva meediamaastikul on üha selgem, et suuremaks levikuks on vaja kasutada ka nö "uut meediat".
Traditsiooniline meedia on selgelt langustrendis, kuid välja nad ei ole surnud. Minu arvamus on, et nii pea see ei juhtu ka. Mõned väljaanded proovivad nüüd liikuda ka uue meedia suunas, jõudes läbi selle suurema publikuni.

Aga millised neist on saanud sellega hästi hakkama, millised mitte nii väga? 

Hästi kohanenud - Delfi

Delfi on üks parimaid näiteid Eesti meediaväljaannetest, mis on edukalt uue meedia võimalusi kasutanud. See uudisteportaal ei ole pelgalt ajalehe veebiversioon, vaid on integreerinud oma platvormidele kaasaegse ajakirjanduse kõik aspektid:

  1. Mitmekülgsed formaadid – lisaks klassikalistele artiklitele avaldatakse multimeediasisuga lugusid, taskuhäälinguid, videointervjuusid ja interaktiivseid graafikuid.

  2. Sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine – Delfi on aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis, TikTokis ja X-is (endine Twitter), kasutades platvorme mitte ainult uudiste jagamiseks, vaid ka interaktsiooniks lugejatega.

  3. Tasulise ja tasuta sisu tasakaal – Delfi on rakendanud tellimuspõhise süsteemi Delfi Kogupakett, kuid jätab ka märkimisväärse osa sisust tasuta kättesaadavaks.

Kõik need elemendid muudavad Delfi üheks edukaimaks traditsioonilise meedia esindajaks Eestis, kes on uue meediaga oskuslikult kohanenud.

Kohmakalt uue meediaga toimetulev: ERR (Eesti Rahvusringhääling)

Kuigi ERR on Eesti suurim avalik-õiguslik meediakanal ja sellel on korralik veebiväljund (err.ee), ei ole nad suutnud uue meedia võimalusi nii edukalt ära kasutada kui võiks.

  1. Piiratud sotsiaalmeedia kasutus – ERR kasutab TikToki, Facebooki, Twitterit ja Instagrami, kuid nende sisu jääb peamiselt informatiivseks ning vähem interaktiivseks. Dialoogi lugejatega peetakse minimaalselt.

  2. Puudulik interaktiivsus – ERR-i artiklitel pole kommenteerimisvõimalust, mistõttu puudub otsene tagasisidekanal ning aruteluruum jääb piiratuks.

  3. Vähene multimeedia kasutus – ERR-il on küll videomaterjal ja raadiosaated, kuid need ei ole alati lõimitud uudiste edastamisega. Samuti jääb puudu interaktiivsetest graafikutest ja visuaalsetest analüüsidest, mida näiteks Delfi oskuslikult kasutab.

ERR-i puhul on näha, et traditsiooniline televisiooni- ja raadiokeskne mõtteviis domineerib endiselt, mistõttu jääb nende uue meedia lähenemine kohati staatiliseks ja vähem kaasavaks.

Kokkuvõte

Uue meediaga kohanemine on väljakutse kõikidele traditsioonilistele meediakanalitele. Delfi on suurepärane näide sellest, kuidas mitmekülgne lähenemine ja interaktiivsus võivad muuta ajakirjanduse veelgi mõjusamaks. ERR, vastupidiselt, on küll uue meedia platvormidel esindatud, kuid nende sisu võiks olla interaktiivsem ja rohkem publikut kaasav. Tõhus uue meedia kasutamine eeldab mitmekesist sisu ja dünaamilist lähenemist – need on võtmetegurid, mida kõik Eesti traditsioonilised meediakanalid peaksid silmas pidama.

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Arvutihiire lugu Arvutihiir on olnud meie laudadel aastakümneid, kuid ometi pole see alati olnud nii elementaarne osa arvutikogemusest. Kuidas see sündis ja miks sellest sai revolutsiooniline leiutis? Arvutihiire leiutas Douglas Engelbart 1960ndatel Stanfordi Uurimisinstituudis. Tema eesmärk oli luua intuitiivsem viis arvutitega suhtlemiseks, mis tooks rohkem kasu kui lihtsalt klaviatuur. Esimene prototüüp, mis 1963. aastal patenditi, oli puust kast kahe metallrullikuga, mis tajusid liikumist X- ja Y-teljel. Omapärase nime sai see tänu sellele, et seadmest tuli välja juhe nagu "saba", mis ühendas hiire arvutiga.  Kuigi seade oli kasulik, ei leidnud see kohe laialdast kasutust. Xerox PARC lisas seadme oma arvutile Alto, kuid kuna seade oli eksperimentaalne, ei saanud hiir veel laildaselt tuntuks. 1979 kutsuti muuseas mitu Apple inimest, nende hulgas Steve Jobs, et neile tutvustada Alto süsteemi. Sellest saadi inspiratsiooni ning 1984 toodi välja Macintosh, mis tuli koos hiireg...
Lisateave
  Interneti varjatud ajalugu Interneti lugu algas palju varem, kui enamik inimesi arvata oskab. Kuigi ARPAnet, mis loodi 1969. aastal, on tuntud kui Interneti ametlik algus, olid sellele eelnenud mitmed olulised arengud ja tehnoloogiad, mis panid aluse tänapäevasele võrgumaailmale. Esimesed sammud üle ookeani Üheks esimeseks rahvusvaheliseks andmesidekatseks võib pidada 1858. aastal paigaldatud Atlandi-alust telegraafikaablit, mis ühendas Euroopat ja Ameerikat. See kaabel oli esimene samm kiirema globaalsete ühenduste loomisel, kuigi see püsis töökorras vaid paar päeva. 1866. aastal rajatud uus kaabel jäi aga kasutusse enam kui sajandiks. Raadioamatöörid ja küberkultuuri algus Esimesed arvutivõrkude ja isegi häkkimise eellased olid hoopis raadioamatöörid. Esimese maailmasõja ajal USAs tegutsenud raadioamatöörid kuulasid pealt ja segasid sõjaväe raadiosidet, saades nii esimeseks dokumenteeritud häkkerite kogukonnaks. USA valitsus hakkas juba 1927. aastal kehtestama regulatsioone raa...
Lisateave
  Netiketi käsud: üks ajas tähtsamaks muutunud ja üks tähtsuse kaotanud Ajaga tähtsamaks muutunud käsk: "Austa teiste inimeste privaatsust" Privaatsuse kaitsmine oli oluline juba 1990-ndatel, kuid tänapäeva internetis on see muutunud kriitilisemaks kui kunagi varem. Sotsiaalmeedia, nutiseadmed ja erinevad veebiteenused koguvad ja töötlevad kasutajate andmeid massiliselt. Privaatsuse rikkumised võivad kaasa tuua identiteedivargusi, küberkiusamist ja soovimatut jälgimist. Lisaks annavad inimesed ise pahaaimamatult ära oma andmed (näiteks jagades liiga palju isiklikku infot sotsiaalmeedias). Seega on netiketi privaatsusreegel muutunud veelgi olulisemaks ning selle juurde on lisandunud uusi aspekte, näiteks: Isiklike andmete teadlik jagamine  – mida rohkem infot internetti läheb, seda keerulisem on seda tagasi võtta. Tarkvaralised privaatsusseaded  – iga kasutaja peaks teadma, kuidas seadistada oma privaatsust sotsiaalmeedias, sõnumirakendustes ja muudes platvormides. Teiste ...
Lisateave