Uus meedia traditsioonilises meedias

Tänapäeva meediamaastikul on üha selgem, et suuremaks levikuks on vaja kasutada ka nö "uut meediat".
Traditsiooniline meedia on selgelt langustrendis, kuid välja nad ei ole surnud. Minu arvamus on, et nii pea see ei juhtu ka. Mõned väljaanded proovivad nüüd liikuda ka uue meedia suunas, jõudes läbi selle suurema publikuni.

Aga millised neist on saanud sellega hästi hakkama, millised mitte nii väga? 

Hästi kohanenud - Delfi

Delfi on üks parimaid näiteid Eesti meediaväljaannetest, mis on edukalt uue meedia võimalusi kasutanud. See uudisteportaal ei ole pelgalt ajalehe veebiversioon, vaid on integreerinud oma platvormidele kaasaegse ajakirjanduse kõik aspektid:

  1. Mitmekülgsed formaadid – lisaks klassikalistele artiklitele avaldatakse multimeediasisuga lugusid, taskuhäälinguid, videointervjuusid ja interaktiivseid graafikuid.

  2. Sotsiaalmeedia aktiivne kasutamine – Delfi on aktiivselt esindatud Facebookis, Instagramis, TikTokis ja X-is (endine Twitter), kasutades platvorme mitte ainult uudiste jagamiseks, vaid ka interaktsiooniks lugejatega.

  3. Tasulise ja tasuta sisu tasakaal – Delfi on rakendanud tellimuspõhise süsteemi Delfi Kogupakett, kuid jätab ka märkimisväärse osa sisust tasuta kättesaadavaks.

Kõik need elemendid muudavad Delfi üheks edukaimaks traditsioonilise meedia esindajaks Eestis, kes on uue meediaga oskuslikult kohanenud.

Kohmakalt uue meediaga toimetulev: ERR (Eesti Rahvusringhääling)

Kuigi ERR on Eesti suurim avalik-õiguslik meediakanal ja sellel on korralik veebiväljund (err.ee), ei ole nad suutnud uue meedia võimalusi nii edukalt ära kasutada kui võiks.

  1. Piiratud sotsiaalmeedia kasutus – ERR kasutab TikToki, Facebooki, Twitterit ja Instagrami, kuid nende sisu jääb peamiselt informatiivseks ning vähem interaktiivseks. Dialoogi lugejatega peetakse minimaalselt.

  2. Puudulik interaktiivsus – ERR-i artiklitel pole kommenteerimisvõimalust, mistõttu puudub otsene tagasisidekanal ning aruteluruum jääb piiratuks.

  3. Vähene multimeedia kasutus – ERR-il on küll videomaterjal ja raadiosaated, kuid need ei ole alati lõimitud uudiste edastamisega. Samuti jääb puudu interaktiivsetest graafikutest ja visuaalsetest analüüsidest, mida näiteks Delfi oskuslikult kasutab.

ERR-i puhul on näha, et traditsiooniline televisiooni- ja raadiokeskne mõtteviis domineerib endiselt, mistõttu jääb nende uue meedia lähenemine kohati staatiliseks ja vähem kaasavaks.

Kokkuvõte

Uue meediaga kohanemine on väljakutse kõikidele traditsioonilistele meediakanalitele. Delfi on suurepärane näide sellest, kuidas mitmekülgne lähenemine ja interaktiivsus võivad muuta ajakirjanduse veelgi mõjusamaks. ERR, vastupidiselt, on küll uue meedia platvormidel esindatud, kuid nende sisu võiks olla interaktiivsem ja rohkem publikut kaasav. Tõhus uue meedia kasutamine eeldab mitmekesist sisu ja dünaamilist lähenemist – need on võtmetegurid, mida kõik Eesti traditsioonilised meediakanalid peaksid silmas pidama.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist